Tai ametlikuks riigikeeleks on tai keel, nii nagu seda räägitakse ja kirjutatakse Kesk-Tais. Liikudes põhjast lõunasse muutub hääldus ja tonaalsus oluliselt, taid saavad häälduse järgi aru, kust kandist on rääkija pärit.

Kirjakeel sai alguse umbes 800 aastat tagasi ja pärineb Põhja-Indiast. Kirjutatakse vasakult paremale.

Keele õppimise põhiraskus seisneb häälduses. Kuulake, kuidas taid oma vahel räägivad ja ülejäänu tuleb juba suhteliselt lihtsalt. Esialgu kohalikud naeravad võõramaalaste hääldust kuuldes, kuid see ei ole narrimiseks, vaid nad on rõõmsad ja tänulikud iga pingutuse üle. Kuna väga vähesed välismaalased räägivad tai keelt, siis juba üksikute väljendite kasutamine toob kohalike näole naeratuse ja sillutab tee nende sõprusringkonda!

Eurooplasena oleme harjunud tonaalselt väljendama oma emotsioone, kuid õppides tai keelt on esimeseks reegliks eraldada emotsioonid kõnest.

Rääkimisel kasutatakse 5 erinevat tonaalsust ja see muudab sõna tähendust.

Need 5 hääle tooni on: madal, keskmine, langev, kõrge ja tõusev.

 

Näiteks sõnal mai on olenevalt tonaalsusest 5 erinevat tähendust:

uus, põlema, puit, ei, küsiv ei. Moodustades lause “Mai mai mai mai mai”, mis tähendab “Uus puit ei põle, või põleb?

 

Sellest ei maksa aga ehmuda ja kasutage julgesti õpitud sõnu. Igakord seda tehes, on müüjal või restorani teenindajal teile mõni uus kasulik sõna õpetada!

 

Viisakas kõnes tuleb alati lause lõppu lisada khrap (kui rääkija on mees) või kha (kui rääkija on naine). Seda lihtsat reeglit peaks alati järgima või teid peetakse ebaviisakaks!

 

Tailase nime kasutamisel öeldakse selle ette khun, sellega näidatakse oma austust teise inimese vastu.

 

Mõningad esmased väljendid:

Tere	sawat-dii khrap/kha
Nägemist	laa kawn
Varsti näeme	diaw joe kan na
Jah	chai
Ei	mai chai
Palun	ka-ru-naa
Tänan	khawp khun
Pole tänu väärt	mai pen rai
Vabandage	khaw a-phai
Palun vabandust	khaw thoht
Kuidas läheb	sa-baidii reu
Tänan, hästi	sa-bai dii
Kuidas on teie nimi?	Khun cheu a-rai?
Minu nimi on…	phom cheu (mees)
	di-chan cheu (naine)
Kust te pärit olete?	Maa jaak nai?
Ma olen…	maa jaak…
Mulle meeldib…	chawp…
Mulle ei meeldi…	mai chawp